Starmani tehing kinnitab, et Eesti ettevõtja on valmis panustama Eesti majanduse lisaväärtuse tootmisesse, kirjutab Äripäev täna juhtkirjas.
- Juhtkiri. Foto: Anti Veermaa
Starmani asutaja ja üks omanikke Indrek Kuivallik teatas teisipäeval, et tahab osta ettevõtte enamusosaluse ligemale 81 miljoni euro eest. Ettevõtja otsustas, et kasutab väikeaktsionärina oma eesõigust.
Äripäeva toimetuse meelest kinnitab Starmani tehing trendi, et Eesti kapitaliturul haaravad ohje Eesti omanikud ning välisinvestorid otsivad võimalust (kasumiga) väljuda. Kuivalliku otsus osta Starmani enamusosalus teeb temast kindlasti kandidaadi aasta ärimehe tiitlile ja tehing ise näeb aasta ettevõtlustehingu moodi välja.
Kui meenutada silmapaistvaid ettevõtjaid varasematest aastatest, siis enamasti toob aasta ärimehe tiitli suur ostu- või müügitehing. Mullu nimetas Äripäev aasta ärimeheks Graanul Investi omaniku Raul Kirjaneni, kes otsustas oma pelletiäri kasvatamiseks osta Läti konkurendi 104 miljoni euro eest. Julgus ja tulevikuvisioon kesisel investeeringute ajal tõstsid Kirjaneni esile. Aasta varem müüs aasta ärimees Hardi Meybaum hinnanguliselt 80 miljoni euroga enda asutatud ettevõtte GrabCAD. Niisiis mängib Kuivallik päris kindlasti samas liigas eelmiste aastate edukaimate ärimeestega.
Eesti vajab väliskapitali
Eelmise aasta põhjal kokku pandud statistika kõneleb ilmekalt, et välisinvestorite huvi Eesti ettevõtete vastu jahtub. Äripäeva toimetus on väljendanud selget muret, et välisinvesteeringute vähenemist ei tohi võtta kergekäeliselt. Ainult kodumaise kapitali najal ettevõtluskeskkonna arendamine jääb keeruliseks. Eesti vajab välis- ja kodumaise kapitali koostööd.
Starman on ilmekas näide, kuidas väliskapital annab organisatsioonile jõudu juurde. 1992. aastal Kuivallikuga koos Starmani asutanud Peeter Kern üritas mõni aasta tagasi osta välisinvestoritelt suurosalust tagasi, kuid raha jäi väheks, mistõttu liikus suurosalus edasi East Capitalile. Paari viimase aastaga on Starmani hinnanguline väärtus aga pea kahekordistunud. Välisinvestorid tundsid, et nende investeerimisperiood on end õigustanud ning nüüd on paras aeg liikuda uutele jahimaadele. Igatahes on tõestatud, et Eesti telekomiäri suudab kasvada kiirelt ja kasumlikult, kui appi võetakse ka väliskapital.
Samas annab kodumaise kapitali esiletõus Eesti majandusele omamoodi lisaväärtust: müügilt ja kasumilt jääb Eestisse suurem tulu. Veelgi vägevam oleks firma, mis suudaks panna teiste riikide inimesi tööle Eesti ettevõtte heaks.
Kasuta soodsat võimalust
Mõni võib vastu vaielda, et kui lasta uksest sisse väliskapital, ei jõua kodumaised tegijad hiljem oma ettevõtet tagasi osta. Kuivallik tõestab vastupidist. Veel enam – tuleb valida õige hetk. Starmani asutaja tabas ära, et kui ettevõte oleks edasi liikunud järgmiste välisomanike kätte, pidanuks hiljem suurosaluse saamiseks veelgi rohkem raha välja käima.
Praegu on hea aeg suuteks ostudeks raha leida, kuid tõenäoliselt ei püsi soodne keskkond igavesti. Hea tõdeda, et võimalust on näinud ja kasutanud näiteks LHV, Tallinki suuromanikud või ka Olerex.
Nagu kirjutasime hiljuti: kui ettevõtluskeskkond on atraktiivne, siis investeeritakse julgemalt ja pikemas perspektiivis. Eesti ettevõtjad näevad võimalust napsata välismaalaste eest osalusi, seega peab väljavaateid olema.
Seotud lood
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.